Sügisene klassireis Ida-Virumaale oli üsna nostalgiline
Sügiskuu alguses, 9.-10. oktoobril uudistasid 9.b klassi õpilased peamiselt Ida-Virumaa vaatamisväärsusi ning meenutasid esimest ööbimisega klassireisi. Õpilastega reisisid kaasa klassijuhataja Külliki Kask ja õpetaja Anneli Unt. Bussiga hakati kooli eest sõitma kell 15.00. Sellele eelnes nelja tunni pikkune koolipäev. Esimesena sõideti Maarja-Magdaleena uus-gooti stiilis kirikusse, kus klassi võttis vastu kirikuõpetaja Aivo Prükk, kes rääkis kirikust ja kristlusest, seejärel uuriti kirikut ja lauldi ühiselt isegi üks kirikulaul, enamikule enam-vähem tuttav „Püha öö“.
Järgmisena sõideti Tiheda külasse Peipsi järve elu tuppa. Seal vaatasid õpilased ise ringi ja uurisid erinevaid veeloomi ja mänge. Edasi viis teekond Mustveesse, kus tihedat vihma eirates vaadati üle E. Rebase skulptuur „Leinav neiu“ ning seejärel suunduti Kuru puhkemajadesse, kus jaguneti tubadesse ja hakati rühmade kaupa köögis õhtusööki tegema. Õhtu sisustati kaardimängude, lobisemise ja trifaa mängimisega.
Teisipäeva hommikul oli äratus juba kella kaheksa paiku, et jõuaks omleti ja kreemisaia ära süüa, kohvi rüübata ning kõik asjad kiirelt kokku pakkida, sest reisigraafik oli tihe. Natuke pärast üheksat asuti teele Vasknarva poole. Seal vaadati üle jõe paistvat Venemaad ja tehti pilte.
Pärast seda külastati uhket Kuremäe nunnakloostrit. Klassi poisid kutsuti isegi korraks appi õunapuult õunu maha raputama ning nad said veidi vene keelt praktiseerida. Muidugi käidi ka Kuremäe allikal ja täideti pudelid imepuhta veega.
Kuremäel käidud, sõideti bussiga edasi Kohtla-Nõmmele Eesti Kaevandumuuseumi. Giid Enn näitas sissejuhatuseks kaevandusmuuseumi tutvustavat filmi, seejärel pandi selga paksud joped ja pähe kiivrid ning suunduti maa alla põlevkivi ehk kukersiidi kaevandusse.
Pärast lühikest kõndimist said kõik istuda vagunitesse ja sõita mööda kaevandust sügavamale. Seal rääkis giid kaevandamisest varasemal ajal ja tänapäeval ning näitas erinevaid masinaid, mida kaevurid erinevatel aegadel olid kasutanud. Ekskursiooni lõpus said kõik maa all ka süüa kaevurilõunat, riisi sealihaguljaši ja salatiga ning magustoiduks olid kaneelirull ja morss.
Pärast kehakinnitamist viisid õpilased ja õpetajad joped ning kiivrid tagasi esialgsele kohale ja läksid iseseisvalt hoone kolmandale korrusele rikastusvabrikut uurima. Pärast seda ronisid kõik muuseumi kõrval asuva, naiste kätega kokku kantud kõrge paekivist mäe otsa pildistama ja vaadet nautima.
Paekivimäe uudistamise järel sõideti Kukruse tuhamäe juurde, roniti mäe otsa ning tehti ühispilt (fotol). Kui neli aastat tagasi võis mäel kohati suitsuvinet märgata, siis seekord rõske ilma tõttu seal midagi tossamas enam ei näinud. Võib-olla on tuhk lõpuks täielikult ära jahtunud.
Lõpetuseks taheti vaadata Iisaku kihelkonna muuseumis nukumajade näitust, aga kahjuks oli see Narva viidud ja seetõttu ei jäänud muud üle kui tagasi Tartusse sõita.
„Minu arvates oli reis väga tore ja kohati nostalgiline, sest et külastasime ka viiendas klassis mõnesid samu kohti. Väga huvitav oli minu jaoks kaevandusmuuseum, millest ma varem midagi ei teadnudki. Kuigi oleme klassiga ka Poolas kaevandust külastanud (Wieliczka soolakaevandus), tundus Eesti oma kodusem ja lähedasem. Kindlasti tahaks klassiga veel reisida, kuid üheksandikuna hindan kõrgelt ka igapäevaseid hetki koolis koos olles, üksteise seltsi saab nautida nii klassireisidel kui ka koolis,“ rääkis Nora Tuisk 9.b klassist.
Saskia Kolberg
Foto: Anneli Unt
