Klassipere käis muuseumis asjade lugusid uurimas

Laupäeval, 25. novembril kohtusid 3.a klassi lapsed, klassijuhataja ja lapsevanemad Eesti Rahva Muuseumis, et maha pidada  selle õppeaasta ühisüritus. 

Muuseumitunnis vaadati koos püsinäitust „Kohtumised“, et rohkem aimu saada ajaloolistest allikatest ja pöörata tähelepanu ka iga allika unikaalsele loole. Koos oli selle üle tore  arutleda ka õpitoas „Minu asja lugu“ ja oma kaasavõetud armsate ning oluliste asjade lugusid jutustada ning kuulata. 

Teises töötoas, „Minu oma, meie oma“, sai eelnevalt otsida ja uurida erinevaid sümboleid, mustreid ja märke püsinäituselt „Talu elu ja talu ilu“. Tore oli teada saada, et igal märgil on mingi tähendus: üks viitab omanikule või meistrile, teine kaitseb, kolmas hoopis hoiatab…

Lõpuks sai iga laps kujundada isikliku peremärgi ja selle puidule põletada. Koos vaadata, arutleda ja siis vaadeldut ise rakendada on väga vahva. Oli igati hariv ühisüritus.  

Mida kasulikku õpilased õppisid? Millised olid nende eredamad muljed? Kristelle: „Mina õppisin seal palju ajalugu ja meeldisid vana aja tööriistad.“ Mirtel: „Mina õppisin puu peale põletamist, algul ma väga kartsin.“  Brittany: „Mulle meeldis meie giid väga. Ja Jakob Hurt tundus seal kui päris inimene.“ 

Mantvydas: „Mina õppisin põletamist ja nüüd on mul see selge. Teistele rääkisin, kuidas tekkis Vilnius – seda said nemad teada.“ Tõnis: „Ma sain oma kaisukast loo rääkida.“ Eike: „Sain teada, et õpetajal kaasas olnud kääridega lõigati küünlal tahti. Üldse saime juurde palju igasuguseid teadmisi.“ Tormis: „Sain teada, et vanasti pandi esemetele peremärgid. Harjutasin ka kuulamisoskust, sest giid rääkis huvitavalt.“

Heli Pundonen, 3.a klassijuhataja
Autori foto