TARTU KARLOVA KOOL
EST
galeriisse
Aula
Kassiaabits

2.b klassi lastel on tibud! 

Kui keegi oleks mulle kuu tagasi öelnud, et meil on klassis tibud, tundunuks see võimatu. Nüüd aga kasvatame koos 2.b lastega nelja tibupoega. 

Kõik algas sellest, et minu rahvatantsupoisi Kristo ema pakkus mulle haudemune. Kavatsesin alguses prooviks mõned võtta. Aga kui lapsevanem pakkus ka inkubaatorit, siis mõtlesin, et tore oleks see projekt õpilastega koos Iäbi teha. Igatahes ühel päeval oligi klassis täisautomaatne inkubaator 56 haudemunaga. Kristo ema seletas meile, kuidas jälgida temperatuuri ja niiskust. Kui niiskusetase langes, hakkas inkubaator piiksuma ja siis tuli masinasse vett pritsida. Igal hommikul käis seda niiskusetaset kontrollimas õpetaja Anne Mägi.  Kuna haudemasinal ei läinud munade kiikumissüsteem tööle, siis tuligi endal see töö ette võtta - mune pöörasime hommikul enne tunde  ja õhtul enne koolimaja sulgemist. Nädalavahetusel tegid seda Reti isa, õpetaja Raido Rebane ja kooli majandusalajuhataja. Isegi kooli valvur hoidis munadel pilku peal. 

Tibude haudeaeg kestab 21 päeva. Kümnendal päeval oli taskulambi abil juba võimalik munas näha veresooni. Viimasel kolmel päeval enne haudeaja lõppu mune enam pöörata ei tohtinud. 

Ootamise aeg on ikka pikk, aga lõpuks oli käes see hetk, kui inkubaatorist oli kuulda piiksumist!  Esimene koorunud tibu ei olnudki kollane, vaid must! Järgmisel päeval tuli veel kaks tibu: kollane ja musta-kollase kirju sulestikuga. Kui kiiremad tibud võivad kooruda veerandtunniga, siis meie viimasel tibul läks munast väljatulekuga aega pool ööpäeva ja siis ka pidime natuke kaasa aitama. Vahva oligi see, et paljudel lastel õnnestus tibude koorumist pealt näha. 

Kuna mune oli päris palju, lootsime tibusid rohkem saada, aga oleme väga rahul ka oma nelja väikese sulekeraga. Lapsed hoolitsevad toidu ja puhta vee eest, puhastavad nende kasti ja jälgivad, et tibud omavahel kisklema ei läheks. Aga lemmiktegevus on ikkagi tibude sülle võtmine ja silitamine. Nii mõnedki tulevad kooli juba varahommikul, et tibudega tegeleda saaks. Ja tibud panevad silmad särama mitte ainult väikestel, vaid ka suurtel. Ikka põikab mõni õpetaja meie klassiruumi, et oma silmaga väikesi sulepalle näha ja neile pai teha.  

Kas meie tibuprojekt õnnestus?  Kindel jaaa! Lapsed jäid väga rahule. Nägime, kuidas sünnib uus elu ja kui habras see on. Tibude eest hoolitsemine kasvatas lastes vastutustunnet. Ja mis sellest, et neid tibusid koorus ainult neli! Saavadki meie topelthoolitsuse!

Kool saab kohe läbi ja lapsed lähevad suvepuhkusele. Peame veel plaani, kas tibud lähevad klassijuhataja maakoju suve veetma või leiavad endale toreda kodu. 
 

2.b klassijuhataja Merike Heeringson 

Teated

märts-apr
01-31
Lapsevanema käsiraamat

Kalender

Avaleht Meie kool
Koolielu
Koolipere
Koorikool
Lapsevanemale
Kontakt