Kas teie teate, kus Tartus asub mullamuuseum? Õige vastus on Eesti Maaülikooli Metsamajas.

Oktoobrikuu esimesel koolipäeval toimus 3.b klassi loodusõpetuse tund mullamuuseumis, mille viis läbi Aleksander Astoveri isa Alar Astover, kes töötab Eesti Maaülikoolis mullaprofessorina. Tunnis räägiti sellest, mis on muld, kuidas muld tekib, missugused omadused on erinevatel muldadel ja missugused elusorganismid mullas toimetavad. 

Õppetöösse toovad alati põnevust katsed. Nii saime näha, kui kiiresti voolab vesi läbi liivast, turbamullast ning tavalisest aiamullast. 

Kuna muuseumis on klaaside all näha 133 erinevat mullaprofiili, said lapsed ringi liikuda ning valida näiteks kõige “sebralikuma” mulla või oma lemmikmulla. Kõige populaarsemaks osutus sooldunud gleimuld. 

Õues uurisime, kuidas kõrgemalt pinnaselt allapoole liikudes muutub mulla koostis. Kui kohe maaülikooli taga maad kaevates oli muld heledam ja kuivem, siis veidi Emajõe poole liikudes muutus muld tumedamaks ning toitainerikkamaks. Aleksandri isa kallas mullale sinepipulbrit sisaldavat vett. Kuna see ei meeldi vihmaussidele, hakkas neid hulgaliselt mullapinnale ilmuma. Korjasime mõned karpi ja tõime kooli kaasa, et neid lähemalt uurida. 

Kooli tagasi jõudes tegime aktiivõppepäevast ka kokkuvõtte. Lapsed leidsid, et mullamuuseum on üks põnev koht, kust loodusteemalist tarkust koguda. Kõige ägedam aga oli ikkagi õues kaevamine ja vihmausside otsimine. 

3.b klassijuhataja Merike Heeringson