Sel reedel, 1. septembril tervitati suvega suuremaks kasvanud õpilasi jälle pidulikel aktustel. Koolipäev oli eriti põnev just kooli kõige noorematel ja kõige vanematel õpilastel, aga ka kõigil 1. klasside õpilaste särasilmsetel lapsevanematel.

Pärast kolmandat aktust poole ühe ajal hakkas Karlova koolimajja saabuma palju pisikesi ja ka päris suuri õpilasi. Koguneti oma klassidesse. Kell üks oli algamas 1. ja 9. klasside ühine aktus. Peagi suundusid üheksandikud oma väikest või väikeseid kaaslasi käekõrvale võtma ning kinkisid neile kooliteele asumise puhul väikesed meened. 

Aktuse alguses marssisid koolipere pesamunad puhkpilliorkesti saatel koos oma uute suurte sõpradega aulasse. Kui päevakangelased olid endale koha leidnud, kõlas traditsiooniliseks kujunenud Franz Shuberti lipulaulu, mille saatel 9. klassi õpilased koos oma väikeste sõpradega 1. klassist tõid sisse Eesti lipu ja Karlova kooli lipu. Selle järel kõlas Eesti hümn. 

Kooli direktor proua Heidi Kiuru pidas metafooriderikka ja innustava kõne esimeste klasside juntsudele, nende vanematele ning üheksadikele. Pärast seda jagati uutele õpilastele klasside kaupa kätte aabitsad. 

Üheksandate klasside nimel kõneles Arleen Rillo 9.a klassist. Ta lausus, et väikesed võivad alati meie, üheksandike poole pöörduda oma küsimuste ja muredega.

Pärast aktust mindi kooli ette pildistama. Kui fotosessiooon oli lõppenud, toimus klassijuhatajatund ja siis tutvustati pesamunadele koolimaja.

„Oli väga innustav päev, nähes väikeseid, kooliteed alles alustavaid lapsi enda käe kõrval ja tundes ennast nüüd kõige vanemana ning kohati ka teiste eest vastutavana. Üleüldiselt oli väga rõõmus päev,“ rääkis Nora Tuisk 9.b klassist.

„Ma ei kartnud väga midagi, sest sain enda suure õega koos istuda ja mulle meeldis aktus, sest seal olid ilusad laulud ning sain aabitsa,“ lausus Elisabet Kolberg 1.a klassist aktuse kokkuvõtteks.

Saskia Kolberg, 9.b klass
Foto: Ako Rääbis