Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada päris algusest ehk siis sellest, et ühel augustikuu väikesel, aga väga töisel koosolekul oli meil vaja enese virgutamiseks välja mõelda midagi  liikumapanevat ja lõbusat. 

Pakkusin välja ühe mängu, proovisime ja oli tore. Seejärel tutvustas õpetaja Merike Heeringson üht mängu ja jälle oli tore. Leidsime, et mänge on ju nii palju ja neid saab mängida ka klassis, klassiõhtutel, ühisüritustel vanemate, sõprade ja kolleegidega. 

Nii tekkis mõte tutvustada mitmesuguseid mänge kõikidele algklassiõpetajatele. Keegi meist viskas veel lendu sellise lause, et teeme õpetajate klassiõhtu. 

Mõeldud, tehtud. Otsustasime oma „klassiõhtu“ korraldada õpetajate päeva õhtul ja siduda selle õpetaja Paula Pedamäe piduliku beebiootuse puhkusele saatmisega. 

Kogunesime 5. oktoobri õhtupoolikul koolimajja klassi 210. Õpetaja Paula oli ruumi koosviibimiseks ette valmistanud ja katnud ka laua. 

Algus oli nagu klassiõhtutel ikka, pisut ebalev. Alustasime mängudega, mis olid rahulikud ja nõudsid ainult mõttetegevust. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks  ja liigutusterohkemaks mängud muutusid. Mängudele panime ise nimed, nt „Otse ja risti“, „Naeratuse edasi saatmine“, „Numbri nuusutamine“, „Joonlauamäng“ (fotol), „Joonistan päikese“, „Reisimäng“, muinasjutu lavastamine jne.

Tore oli see, et meid oli kohale tulnud palju ja enamusel oli mõni põnev mäng, mida teistele õpetada. Nalja ja lustimist oli kolme tunni jagu. Nii mõnigi meist täheldas, et tal on naermisest näolihased valusad. Õhtu lõppedes  otsustasime, et järgmine „klassiõhtu“ tuleb juba  jõulukuul.

Ingrid Rumjantsev, klassiõpetaja
Autori foto