Tartu Karlova Kool on liitunud Tartu Ülikooli liikumislabori loodud Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) programmiga. See haridusuuendusprogramm toetab koole, et iga koolipäev pakuks liikumisrõõmu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Uuringud näitavad, et vähene liikumine ja liigne istumine mõjutavad negatiivselt õpilaste tervist, heaolu, õpitulemusi ja koolirõõmu.
Programmi raames loome liikumisvõimalusi kogu koolipäeva ulatuses, alates kooliteest kuni huvitegevusteni. Meie kooli õpilaste liikumisvõimalused on näha alloleval skeemil.
Meie kooli LKK liikmed:
Liikumisõpetuse õpetaja: Raido Rebane, raido.rebane@karlova.tartu.ee
Liikumisõpetuse õpetaja: Taavi Ojaniit, taavi.ojaniit@karlova.tartu.ee
Geograafia õpetaja: Krista Prans, krista.prans@karlova.tartu.ee
Bioloogia õpetaja: Külli Praakli, kuli.praakli@karlova.tartu.ee
direktor: Krista Andreson, krista.andreson@karlova.tartu.ee
huvijuht: Helena Ploompuu, helena.ploompuu@karlova.tartu.ee
arendusspetsialist: Kadri Velner, kadri.velner@karlova.tartu.ee
Tartu Karlova Kool liitus Kiusamisvaba Kooli (KiVa) programmiga 2017. aastal. Programm pakub mitmekülgset tegevuste süsteemi, mille iga komponent on uuringute järgi oluline kiusamise vähendamisel. Programm sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite lahendamiseks ning kaasab oma tegevustesse kogu koolipere.
KiVa tegevused on meie kasvatusprotsessist oluline ja loomulik osa, mille tulemusel paraneb üldine kooli sisekliima. Programmi raames toimuvad 1., 5. ja 7. klasside õpilastele kaks korda kuus KiVa tunnid, mida viivad läbi koolituse saanud klassijuhatajad. Teistes klassides toimuvad KiVa tunnid vajaduspõhiselt. Klassijuhatajaid toetab KiVa tiim, kelle eesmärgiks on kiusu vähendamise töö korraldamine ja ettetulevate juhtumite lahendamine.
Meie kooli KiVa liikmed:
- õppejuht Karmen Põder, karmen.poder@karlova.tartu.ee
- sotsiaalpedagoog Sigrid Siimann, sigrid.siimann@karlova.tartu.ee
- sotsiaalpedagoog Mare Häidberg, mare.haidberg@karlova.tartu.ee
- muusikaõpetaja Ragne Lind, ragne.lind@karlova.tartu.ee
Loovtööde Ideede Labor (LIL), projekti sai toetust 2022.-2024. aastal
TKK progümnaasiumis õppija iseseisvuse nurgakiviks on karjääripädevusi üldpädevustega
siduv eluoskuste mudel. Arendustes juhindume õppija pädevuste ringist, mis toob fokusesse
eneseteadlikkuse, võimaluste analüüsi, planeerimise, algatamise ning tegutsemise. Sel põhimõttel
oleme arendanud ka loovtööde korraldust meie koolis. Õpilastel on keeruline motiveerivat teemat
leida ning seda arendada ehk raske on kuskilt alustada, eriti kui ülesanne on suur ja mitmetahuline.
Sestap lõime lõime formaadi Loovtöö Ideede Labor (LIL), mida integreerime õppetöösse juba
kolmandat aastat ja mille kasu on erinevate indikaatorite põhjal ilmne. LIL õppepäev on suunatud 7. klassi õpilastele ja selle peamine eesmärk on panna õpilasi nägema võimalusi, mida loovtöö
tegemine annab. Loovate ülesannete kaudu kasvatame eneseteadlikkust ja tutvustame ning
kasutame meetodeid ideede leidmiseks ning oma plaanide eesmärgistamiseks. LIL ’23 ja LIL`24 toimusid
Tartu loodusmajas. Töötubasid juhendasid TKK ja Tartu loodusmaja õpetajad ning koolitaja Inga Lunge.
Rühmaviisiline õpiränne mitmekesistab õppetööd ja annab võimaluse võõrkeelte kasutamiseks keelekeskkonnas. Õppereis on eelkõige suunatud noorte enesearengu toetamisele teistmoodi mitteformaalse õppe kaudu, kultuuridevahelisele õppimisele, sotsiaalselt oluliste teemade käsitlemisele ja väärtuste tugevdamisele.
Erasmus+ projekt 2024: Euroopa kuuluvustunne – identiteet ja pärand
Partnerkool Saksamaal: Clemens-Winkler-Gümnaasium Aues
Kestus 1. september 2024 – 1. juuni 2025
Õppereis: 14.03-23.03.2025
Sel õppeaastal oli 24 õpilasel 7.-9. klassidest ja 5 õpetajal võimalus osaleda Erasmus+ haridusprogrammis, mida rahastab Euroopa Liit. Projektitöö algas sügisel ja kulmineerus õppereisiga kevadel, kui sõideti üheks nädalaks õppima Aue kooli Saksamaal.
Tartu Karlova Kool ja Aue Clemens Winkleri Gümnaasium Saksamaal on sõpruskoolid aastast 1993. Süvendatult loodusharidust andev partnerkool asub UNESCO maailmapärandi Maagimäestiku (Erzgebirge) regioonis ja Chemnitzi (Euroopa kultuuripealinn 2025) majanduspiirkonnas.
Õpiränne toimus 14.-23.03. keskkonnasõbraliku bussireisina läbi Läti, Leedu ja Poola sihtriiki Saksamaale, kust tehti ka lühike avastusretk Tšehhi.
Ühisel koolinädalal tutvustasid Karlova õpilased Eestit ja UNESCO maailmapärandit. Eelnevalt olid koostatud esitlused oma riigist ja koolist, pärandiobjektide virtuaalne kaart ja lauamäng ning õppevideo Struve geodeetilisest kaarest (https://youtu.be/gNypYVgocV0). Koolitundides õpiti erinevaid Euroopa keeli ja valmis noore ränduri reisisõnastik. Huvitavad olid rühmatööd identiteedi teemal. Saksimaa liidumaal (Sachsen) tutvuti koos vastuvõtva kooli õpilastega sealse kultuuripärandiga. Õppekäigud viisid nii maa-alusesse kaevandusse kui planetaariumi tähtede juurde. Noortel oli hea võimalus võrrelda Tartut ja Chemnitzit ning saada üldmulje Leipzigist ja Dresdenist. Väga emotsionaalsed olid ühised kontserdid, kus meie õpilased said näidata oma head lauluoskust ja rahvatantsu.
20. mail tutvustati projekti tartlastele Saksa Kultuuri Instituudis, kus pöörati tähelepanu eelkõige Chemnitzile kui Euroopa kultuuripealinnale 2025. Seejärel toimus õpilaste tunnustamine. Tänuüritusele olid kutsutud õpilaste vanemad. Suur projektiaasta jõudis lõpule.
Õpilaste arvamused:
– Reis andis mulle sõbrad Saksamaal ja ka uued sõbrad koolis, mille üle ma kõige õnnelikum olen.
– Minu saksa keele oskus paranes, õppisin kõige rohkem sakslastest paremini aru saama, sest koolitundides kuulen harva päris sakslasi rääkimas nagu nad igapäevaelus seda teevad. Inglise keele puhul oli tunne, et need sakslased, kellega ma rääkisin, arenesid rohkem kui mina, sest minu inglise keele oskus oli enamikest parem.
– Omavaheline koostöö grupikaaslastega edenes hästi ja me kõik saime omavahel läbi. Meie grupp andis mulle kindlasti enesekindlust juurde, et ma suudan hakkama saada. Veel andis ka grupp mulle julgust suhelda üksteisega ilma kartmata ning olla tähtis liige.
– Minu kogemus Saksamaal oli justkui muinasjutust. Kogemust on mul natuke raske panna sõnadesse, sest paljud asjad mõjutasid ning muutsid mind inimesena, mida on raske teistele seletada. Kuigi reis võis kõlada toredalt, siis igale heale asjale eelneb töö. Nimelt see töö, mida mina pidin tegema, oli uurimus baltisakslaste mõjust Eesti kultuurile ning sellest koostama esitluse inglise keeles. Lisaks oma esitlusele õppisin ma juurde saksa keelt, et ma ei jääks Saksamaal väga hätta.
– Kogemus, mille ma sain keskkonnateadlikust reisimisest bussiga oli üpris hea. Bussiga saime näha palju rohkem Euroopat võrreldes sellega, kui me oleks lennanud lennukiga.
– Kokkuvõtteks ütleksin, et see projekt on olnud üks mu elu kõige ägedamatest kogemustest nii reisi, keelepraktika kui ka sotsiaalse külje pealt ja olen meeletult tänulik, et mulle selline võimalus anti. Arendasin enda keeleoskust, ajaplaneerimist, improviseerimist ja palju – palju muud. Tulevikus sooviksin sellistes projektides kindlasti uuesti osaleda ja loodan, et neid võimalusi mulle ka ette tuleb.
Erasmus+ rikastab elu, arendab silmaringi.
Erasmus+ projekt 2023: Kultuuridevaheline õppimine
Partnerkool Saksamaal: Schule am Schiffshebewerk, Scharnebeck / Lüneburg
Projekti kestus: 01.03- 31.08.2023
2023. aastal tänu Erasmus+ õpirändeprojektile „Kultuuridevaheline õppimine“ veetsid Tartu Karlova Kooli 13 õpilast 7.-9. klassidest, 3 õpetajat ja koolidirektor Krista Andreson ühe kevadise koolinädala, 15.-22. aprillini Lüneburgis Saksamaal. Kooli partnerid Saksamaal on Schule am Schiffshebewerk (põhikool) ja Lüneburgi Saksa – Eesti Selts. Praktiline õpe toimus kahes võõrkeeles (inglise / saksa) suheldes eakaaslastega koolitundides ja linnaruumis. Õppereis oli motivatsioonireisiks tublidele saksa keele õppijatele, väärtustades saksa keelt kui B-võõrkeelt. Õpilased said juurde suhtlemisjulgust ja enesekindlust, õppisid tundma Saksamaad ja sealset koolielu.
Programmi raames võttis Tartu Karlova Kool võõrkeelte nädalal raames vastu õpilasi ja õpetajaid Saksamaalt. Külas olid 12 õpilast ja 4 õpetajat Tartu sõpruslinnast Lüneburgist. Koolipäevadel toimusid ühised tunnid, kus jagati vastastikku teadmisi oma riikide, kodulinnade ja koolide kohta ning harjutati suhtlusoskust neljas keeles.
Lüneburgi raekoja ees
Scharnebecki koolis
Külalised Saksamaalt
Soovides toetada õpetajate järelkasvu ning uute õpetajate sujuvat ja sisukat sisseelamist õpetajatöösse, arvestab alustavat õpetajat toetav kool eripärasid, mis kaasnevad õpetajatöö alustamisega.
Eesti koolides keskendutakse üha enam nüüdisaegsele õpikäsitusele ja ennastjuhtiva õppija kujunemisele. Igal koolil on oma tugevused ja arenguvõimalused, mille arendamiseks pakub tuge uus arendusprogramm. Arendusprogrammi eesmärk on pakkuda koolidele kompleksset, tõenduspõhist tuge, mis keskendub õppijakeskse kvaliteedijuhtimise arengule ja muutuste juhtimisele, aidates koolidel edukalt tulevikku suunatud muudatusi ellu viia.
Aastatel 2022-2029 osaleb 50 haridusasutust 2-3 aastat kestval arendusprogrammil, mis viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga. Programmi algatajaks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond.
Karlova kool osaleb aastatael 2024-2026 programmis, et arengukavas seatud eesmärke süsteemselt ellu viia.