TARTU KARLOVA KOOL
EST

TKG HEV õpilaste toetamine ja õpiabi korraldamine

Tartu Karlova Kooli hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine ja õpiabi korraldamine: https://drive.google.com/file/d/0B3mO_hPe3x-FX2hMUFlOTnBYT0k/view?usp=sharing

TKK HEV koordineerija 1.-9. klassile on Riin Veskioja
Kontakt: riin.veskioja@karlova.tartu.ee


Tartu Karlova Kooli hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine ja õpiabi korraldamine tekstifailina:

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel lähtutakse TKK-s kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
 
Eesmärk:
Toetada õpilaste arengut üldhariduse omandamisel lähtudes tema hariduslikest erivajadustest.
 
Ülesanne:
  • haridusliku erivajadusega õpilase märkamine;
  • andekuse, ajutise mahajäämuse või õpiraskuse väljaselgitamine;
  • koostöö korraldamine õpilase, lapsevanema, klassijuhataja, aineõpetajate, tugispetsialistide, juhtkonna liikmete ja vajadusel kooliväliste spetsialistide vahel;
  • tugisüsteemi ja õpiabi korraldamine.
 Tugi- ja õpiabisüsteem on suunatud õpilastele, kelle:   
- andekus,
-õpiraskused,
-terviseseisund,
-puue,
-käitumis- ja tundeeluhäired,
-pikemaajaline õppest eemalviibimine või
-kooli õppekeele ebapiisav valdamine
toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi
-õppe sisus,
-õppeprotsessis,
-õppe kestuses,
-õppekoormuses,
-õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid),
-taotletavates õpitulemustes või
-õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Haridusliku erivajadusega (HEV) on õpilane juhul, kui õpiraskustega kaasneb vajadus teha eelpool loetletud muudatusi või kohandusi.

Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete  võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid:
-üldine intellektuaalne võimekus,
-akadeemiline võimekus,
-loominguline mõtlemine,
-liidrivõimed,
-võimed kujutavas või esituskunstis,
-psühhomotoorne võimekus.

TKK tugi- ja õpiabisüsteem:
1.HEV õpilase esmane märkamine klassijuhataja, aineõpetaja, tugispetsialisti või meditsiinitöötaja poolt.
2.Koostöö lapse, lapsevanema, õpetajate, tugispetsialistide, juhtkonna ja teiste erialaspetsialistide vahel.
3.Esmane õpiabi klassi- või aineõpetajalt.
4.Tugimeeskonna kaasamine, ümarlaud.
5.Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi (ÕIK) avamine - 
I tasand (vt LISA 1).
6.Raskuste püsimise korral klassijuhataja, aineõpetajate ja tugispetsialistide poolt õpilase pedagoogilis-psühholoogiline jälgimine ning tulemuste kajastamine ÕIK II tasandil (vt LISA 2).
7.Nõustamine (koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog) ja õpiabi osutamine.
8.Individuaalse õppekava (IÕK) määramine ja rakendamine.
9.Õpetamine lihtsustatud õppe põhimõtete alusel.
10. Täiendava õppetöö määramine.
11. Koduõppele määramine.
12. Erispetsialistide uuringu soovitamine, HTK-sse nõustamisele suunamine (sh vajadusel nõustamiskomisjoni) - ÕIK III tasand. (vt LISA 3).
13. Elukohajärgsesse alaealiste komisjoni suunamine.
14.Tugimeetmed andekatele õpilastele.
 
TKK tugimeeskonna koosseis:
-HEV õppe koordineerija (HEVKO);
-õppealajuhatajad;
-eripedagoog;
-õpiabiõpetajad;
-abiõpetaja;
-sotsiaalpedagoog;
-koolipsühholoog.
 
Tugimeeskonna koosolekud toimuvad regulaarselt kord nädalas. Koosolekul osalevad tugimeeskonna liikmed ja vastavalt vajadusele klassijuhatajad, aineõpetajad, meditsiinitöötaja.
 
Tugi- ja õpiabimeetmete rakendamine:
HEV õpilase märkamine
Esmane õpilase haridusliku erivajaduse märkaja on enamasti klassiõpetaja, aineõpetaja või klassijuhataja. Klassijuhataja kogub edasise sekkumise planeerimiseks lisainformatsiooni lapse eelneva arengu, edasijõudmise, huvide, tervisliku seisundi jms kohta lapsevanemalt.
Esmase õpiabi (ainealase õpiabi - AÕP) osutamine           
-klassi- või aineõpetaja poolt diferentseeritud lähenemine ja individuaalne juhendamine ainetunni raames;
-konsultatsioon tunnivälisel ajal  - igal aineõpetajal vähemalt üks kord nädalas kindel konsultatsiooniaeg, millal on võimalik saada lisaõpet ja järele vastata mitterahuldavale hindele sooritatud töid;
 
Tugimeeskonna ümarlaua kokkukutsumine
Vajadusel kutsutakse kokku ümarlaud, kus osalevad laps, lapsevanem, klassijuhataja, õppealajuhataja, HEVKO, teised tugispetsialistid ning vastavalt vajadusele aineõpetajad, meditsiinitöötaja ja erispetsialistid (KOV esindaja, lastekaitsespetsialist jt). Ümarlaual arutatakse tekkinud raskuste põhjuseid, tagajärgi, millist abi on osutatud ning millised on tulemused. Koostatakse edasine tegevuskava ja sõlmitakse osapoolte vahel vastavad kokkulepped.

Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi täitmine.  
-Märkamise ja esmase õpiabi osutamise perioodil alustab klassiõpetaja / klassijuhataja vajadusel ÕIK I tasandi valdkondade täitmist arvestades aineõpetaja (te) tähelepanekuid.
-Raskuste püsimise korral kasutatakse HEV täpsemaks väljaselgitamiseks:
  • pedagoogilis-psühholoogilist hindamist;                                 
  • erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust;
  • õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist;
  •  õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid.
-Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka:
  • litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest,
  • väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning
  •  valdkonna ekspertide hinnangutest.
Saadud tulemusi kajastatakse ÕIK II tasandil ning kokkuvõtte ja soovituste alusel otsustatakse vajalike tugimeetmete rakendamine. Koostööd erinevate tugispetsialistide vahel koordineerib HEVKO, kes teavitab lapsevanemat määratud tugimeetmetest kirjalikult. Tugimeetmeid rakendatakse lapsevanema nõusolekul.
 
Tugimeetmete osutamine
Eripedagoogiline õpiabi                                                          
Tugisüsteemi osa, mille eesmärk on ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega  põhikooli õpilase toetamine, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid.
    Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:
  • kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja   õpivilumusi;
  • arendatakse kognitiivseid oskusi;
  • korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;
  • viiakse vajadusel läbi individuaal- või rühmaõpet õpilastele, kellele maakondlik või üleriigiline nõustamiskomisjon on soovitanud õpet eriklassi tingimustel, aga kes on kaasatud tavaklassi.
Logopeediline õpiabi 
Tugisüsteemi osa, mille eesmärk on ennetada, vähendada ja ületada kõnelise arengu häireid lastel, kellel ilmnevad raskused enese suulisel ja/või kirjalikul väljendamisel.

Psühholoogiline nõustamine
Koolipsühholoogi töövaldkondade hulka kuulub lapse arengut mõjutavate tegurite hindamine (testimine, vaatlemine, intervjueerimine, hindamistulemuste interpreteerimine, probleemi kontseptualiseerimine), nõustamine, konsulteerimine, koostöö lapsevanemate, õpetajate ja teiste erialaspetsialistidega ning temaatiliste loengute ja grupitööde läbiviimine koolis.
Koolipsühholoog nõustab õpilasi individuaalselt ja grupiviisiliselt:
  • isikliku elu ja õppetööga seotud probleemide lahendamisel;
  • suhtlemisoskuste arendamisel, sh konfliktide ennetamisel ja lahendamisel;
  • valikute ja otsuste tegemisel, motivatsiooni leidmisel;
  • stressiga toimetulekul ja kriisisituatsioonidest väljatulemisel.
Koolipsühholoog teeb koostööd nii lapse, lapsevanema, õpetaja kui ka organisatsiooni tasandil (koolikeskkonna vaatlus, küsitluste läbiviimine ja analüüsimine), väärtustades ja arvestades oma töös eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimist.

Sotsiaalpedagoogi konsultatsioon
Sotsiaalpedagoog tegeleb kohanemis-, käitumis- ja õpiprobleemidega õpilastega, koolikohustuse mittetäitmise ning koolivägivalla ja uimastiennetusega. Peab sidet kodu ja kooli vahel. Sotsiaalpedagoog tegeleb nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate nõustamisega.
Sotsiaalpedagoog on abiks:
  • õpi- ja kohanemisraskuste korral;
  • probleemide korral, mis on seotud kaasõpilaste, õpetajate või lapsevanematega;
  • kodu- ja koolivägivalla ning tõrjutuse korral;
  • lapsevanemate kooli kutsumise korral;
  • suhtlemisel lastekaitse-, sotsiaalhoolekande- ning korrakaitsesüsteemidega.
Sotsiaalpedagoog teeb koostööd kooli juhtkonna, psühholoogi, klassijuhatajate, lastevanemate, lastekaitse, politsei, alaealiste komisjoni ja teiste ametkondadega ning tema eesmärk on õpilase toimetuleku toetamine läbi last ümbritseva võrgustiku toimiva koostöö. Oma töös arvestab sotsiaalpedagoog kutse-eetikat, et tagada konfidentsiaalsus, kui andmete avaldamine tooks lapsele kahju.
 
Individuaalse õppekava (IÕK) määramine                     
Individuaalne õppekava määratakse:
  • kui õpilase hariduslikust erivajadusest tulenevalt on vaja teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas.
  • kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud IÕK-ga  nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib IÕK-d  rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel;
  • kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele.                                                                                                                                                                                                                                                                     Täiendava õppetöö määramine
-Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.
-Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord on sätestatud kooli õppekavas.
 
Koduõppele määramine                      
   Koduõpet rakendatakse õpilasele:
-tervislikel põhjustel nõustamiskomisjoni ettepanekul;
-lapsevanema taotlusel õppenõukogu otsuse alusel;
                            
Erialaspetsialistide uuringu soovitamine, Hariduse Tugiteenuste Keskusesse nõustamisele suunamine (sh vajadusel nõustamiskomisjoni)
Erialaspetsialistide uuringut ja nõustamist HTK-s soovitatakse, kui koolis rakendatud tugimeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi või lapsevanem on avaldanud sellekohast soovi.

Elukohajärgsesse alaealiste komisjoni suunamine
Kui õpilane puudub koolist mõjuva põhjuseta ning koolipoolsed tugi- ja mõjutusmeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi, esitab kool taotluse õpilase elukohajärgsele alaealiste komisjonile õpilase õigusrikkumise asja arutamiseks ja mõjutusvahendi määramiseks.

Tugimeetmed andekatele õpilastele.
  • toetamine tunnis:                                                                             
-ainekava laiendavate ülesannete andmine;
-omandatud materjali rakendamine ja näidete välja töötamine;                   
- „abiõpetajana“ kasutamine;
- andekas õpilane toetab lisamaterjalidega tunni ettevalmistamisel;
-projektõpe;
-vajadusel individuaalne õppekava;
-info jagamine õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealastest üritustest.
  • tunniväline toetamine:
  • tunniväline tegevus (aineringid, projektides osalemine, individuaalsed konsultatsioonid, loengud jms);
  • aineolümpiaadideks, konkurssideks jms ettevalmistamine;
  • klubiline tegevus väljaspool kooli, suunamine huvikoolidesse, TÜ Teaduskooli jm;
  • osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel;
  • koostöö aineõpetajatega, spetsialistidega;
  • uurimustööde juhendamine;
  • loovtööde juhendamine;
  • näituste korraldamine TKK kunstigaleriis.
  • tunnustamine:
    • sõnaline ja kirjalik hinnang;
    • kiituse avaldamine direktori käskkirjaga;
    • kiituskiri õppeaasta lõpus;
    • tänukirjad vanematele;
    • juhtkonna vastuvõtt.
 
Tugimeetmete rakendamise lõpetamine.                  
Tugimeetmete rakendamise perioodil  hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust vähemalt kord poolaastas ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks:
  • meetme rakendamise lõpetamine;
  • meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
  • meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
  • täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
Avaleht Meie kool
Koolielu
Koolipere
Koorikool
Lapsevanemale
Kontakt