Olete praktikal olnud juba mitu nädalat. Millise mulje on kool jätnud?
Laura Männiste (fotol paremal koos 4.c klassiga): Kool on jätnud väga positiivse mulje. Õpetajad on särasilmsed, toetavad ja toredad. Ma tunnen end väga koduselt ja hästi. Tean, et saan oma rõõme ja muresid alati kellegagi jagada ning iga päev õpin ka midagi uut. Väga mõnusad on ka lapsed, kellega praktikapäevi veedan ja kellele tunde annan. Arvan, et mina õpin neilt ja nemad minult. Selline mõnus koostöö!
Grete Karu (fotol vasakul): Kool on jätnud mulle väga avatud mulje. Avatud just seetõttu, et meid on väga hästi vastu võetud. Kõik on väga hoolivad ja abivalmid. Kõik õpetajad võtavad meid justkui kolleege ning tulevad kooli peal alati naeratavalt tervitades vastu. Niivõrd tore on sellisest positiivselt meelestatud kollektiivist osa saada!
Miks valisid praktikakooliks Karlova Kooli?
Laura: Tegelikult on meil praktikaid kokku päris palju ja ise saame kooli valida vaid siis, kui läheme diplomipraktikale 2017. aasta sügisel, seega Karlova kooli mind määrati. Esialgu pakuti välja Kivilinna kool, aga et see on minu kodust väga kaugel ja oleks tähendanud hommikuti suurt seiklemist, siis vahetasime kursusekaaslasega koolid ära.
Grete: Praktikakooli ei saanud me küll ise valida, aga olen ülimalt õnnelik, et mind määrati just Karlova kooli.
Kui pikk on praktika ja millised on praktikaülesanded?
Laura: Praktika kestab neli nädalat. Ülesandeks on meile määratud klassis ette valmistada ning anda kokku 14 tundi, kaheksa põhiaine ja kuus lisaeriala ainetundi, mis minu puhul on siis käsitöö/kodundus või kunstiõpetus. Veel tuleb (vajadusel) abistada õpetajaid tunnis ning saada ülevaade ka klassijuhatajatööst. Hea, kui praktika jooksul saaksime korraldada ka ühe toreda ürituse oma klassile. Tegelikult on ülesandeid veel ja juhend ise väga pikk, aga põhiline sai kirja.
Grete: Nelja praktikanädala jooksul peame iseseisvalt koostama ning läbi viima 14 õppetundi. Samuti peame jälgima kaasüliõpilaste tunde ning juhendava õpetaja tunde, kust saaksime kõrva taha panna edaspidiseks tööks vajaminevaid nippe ja meetodeid, et enda tunde rikastada ja põnevaks teha. Tutvuma peame ka klassijuhataja kohustuste ning töödega.
 
Kas tänapäeva kool erineb sinu aegsest koolist? Erinevused? Sarnasused?
Laura: Kindlasti erineb. Lapsed erinevad. Kui mina koolis käisin, mängisime me vahetundides keksu, matsu, igasuguseid plaksumänge (kätega) ja muud sellist. Nüüd aga on nutiajastu ning paljusid lapsi paelub vahetunnis nutimaailm palju rohkem kui aktiivne tegevus. Positiivne külg on see, et õpetajal on väga palju võimalusi, kuidas õppimine teha lapse jaoks rõõmutoovaks, sest tehnoloogia annab õpetamiseks väga palju põnevaid võimalusi juurde. Kui mina koolis käisin, ei olnud võimalusi viia läbi tund tahvelarvutitega. Nüüd on see võimalus ja kui kihvt maailm on see nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks, kui vaid otsida ja uurida neid lahendusi, mida tahvelarvuti või nutitahvel õppetöö läbiviimiseks pakub!
Laste puhul veel nii palju, et tänapäeva lapsed on rahutumad. Lapsed on väga tublid, teevad palju ja jõuavad palju, kuid eks see kõik ka väsitab ja mõjub närvisüsteemile, eriti siis, kui laps proovib päevaplaanidesse mahutada lisaks trennile, õppimisele ja puhkamisele ka mitmeid tunde arvutimänge mängides. Samas aga on tänapäeva lapsed väga nutikad ja leidlikud. Nad oskavad infot otsida, leida, kasutada. Ma julgen arvata, et mina nii leidlik ja nutikas ei olnud.
Sarnasusi on muidugi ka. Tunni alustab ikka koolikell. Ka kooli õhkkond (eriti just Karlova Kooli silmas pidades) on väga sarnane. Meenutab minu kooliaega. Klassides on pingid ja tahvel ning tahvlile ikka kirjutatakse. Olenemata sellest, et nutiajastu on võimust võtnud, on minu meelest õpetajana siiski hea tunne kirjutada kriidiga tahvlile ja õpetada lapsi lugema ikka päris raamatust ning vaadata, kuidas nad pliiatsiga vihikusse kirjutavad.
Grete: Arvan, et tänapäeva kool ei erine minuaegsest koolist, sest aeg, mil mina veel õpilane olin, ei olnud sugugi ammu. Küll on aga hea meel näha, et õpetajad käivad ajaga kaasas. Selle all pean ma silmas seda, kui mitmekesiseid tunde antakse, kasutades infotehnoloogiat. Tore on näha ka seda, vaatamata üpris pikale õpetajana ametis oldud ajale, teevad nad siiani oma tööd nautides.


Millised on sinu enda hobid, millega tegeled vabal ajal?
Laura: Vabal ajal käin jalgpalli mängimas. Kuulun sellisesse klubisse nagu Tartu Ülikool Fauna Female. Jalgpallitreeningud on lõbusad, annavad hea koormuse ja panevad alati minu töistele ja tegusatele päevadele väga mõnusa punkti. 
Mulle meeldib väga ka looduses olla. Ma ei saa seal küll tihti käia, sest kõik kohustused võtavad oma aja, aga kui ma sinna satun, siis ma naudin seda väga. Metsas, rannas, rabas jalutamine – kõik see annab hea tunde.
 
Grete: Mul on elu jooksul olnud väga-väga palju erinevaid hobisid. Olen inimene, kellele meeldib uusi ja huvitavaid asju katsetada. Pikemalt olen tegelenud laulmisega, tänaseks päevaks kokku juba lausa 18 aastat. Olen ka füüsiliselt aktiivne, sest just trenn on see koht, mis laeb mind positiivsusega, mida ma ka hea meelega edasi annan oma õpilastele.

Lisan veel seda, et olen siin praktikal olles nii palju juurde õppinud ning oma teadmistepagasit täiendanud, näinud suurepäraseid tunde ja inspireerivaid õpetajaid. Tänu neile olen saanud kinnitust sellele, et minagi tahan tulevikus just õpetajaks saada!

Intervjueerisid  Anne Mägi ja Külliki Kask
Foto: Riina Koobak