Esmaspäeval, 8. mail oli meie kooli kolmandate klasside õpilastel suurepärane võimalus Kiidjärvel läbi viidud loodusprogrammi käigus uudistada oma silmaga metsakuklaste imepärast maailma.

Koos retkejuhiga uuriti sipelgate välimust, sisemust ja elukorraldust. Saadi teada huvitavaid fakte laanekuklaste pereelust, sõjategevusest, karjapidamisest ning ehitustegevusest.

Sipelgate elukorraldus ja pereelu on väga sarnased inimese omale, kuid sipelgate oma on püsinud evolutsiooniredelil meist 100 korda kauem. Sipelgad on ühiselulised putukad, kes elavad suurtes kolooniates ja igal liikmel on oma ülesanne. 

Sipelgaema ehk kuninganna võib elada kuni 30 aastat ning veedab kogu oma elu munedes, aga isassipelgad hukkuvad pärast pulmalendu või siis söövad töösipelgad nad ära. Töösipelgad koguvad toitu ja kasvatavad noori sipelgaid ning sõdurid kaitsevad pesa ja varuvad töölisi. 

Huvitav oli, et sipelgapesades elavad veel varusipelgad. Need on sellised sipelgad, keda söödetakse paksuks, et talveks toitu jätkuks.

Räägiti ka sellest, kuidas sipelgad lehetäifarme peavad: laanekuklased karjatavad lehetäisid nagu inimesed lehmi, kuid piima asemel lüpsavad sipelgad lehetäide magusat nestet.

Läbi aegade on sipelgaid imetletud nende töökuse ja koostöövõime pärast. Umbes 7600-st maailmas teadaolevast sipelgaliigist kohtame  Eestis 38 liiki, kellest tuntumad on metsasipelgad ehk metsakuklased. Vanim sipelgapesa oli sipelgariigis 130-aastane, noorim alles 10-aastane. 

Ingrid Rumjantsev, 3.b klassijuhataja
Autori foto